Niisiis, olete haiglas ja tegelete stressiga, mis on tekkinud meditsiinilise hädaolukorra tõttu, mis teid sinna tõi. Arst tundub olevat napisõnaline, kuid on määranud mitu pildiuuringut, näiteks rindkere röntgenpildi või kompuutertomograafia.
Teise võimalusena võib teil olla järgmiseks nädalaks planeeritud mammograafia ja meenutate nüüd hiljuti tehtud hambaröntgenpilti. Või pärast rutiinset tervisekontrolli võib arst soovitada PET-uuringut millegi ebatavalise ilmnemise tõttu.
Kui olete sattunud ühte neist olukordadest, olete ilmselt mõelnud: kas on võimalik saada liiga palju kiirgust? Kas see võib viia vähini? Ja kas on vaja muretseda, eriti kui te ei ole rase?
KUI PALJU KIIRGUST ON KAASATUD?
„Kiirgustasemed võivad testist olenevalt üsna palju erineda,“ selgitas dotsent Lionel Cheng, Singapuri üldhaigla diagnostilise radioloogia osakonna juhataja ja vanemkonsultant.
Kiirguse hulk sõltub tegelikult kasutatavast pildiuuringust. Näiteks on tavapärase röntgenülesvõtte, luutiheduse skaneerimise või mammogrammi kiirgusdoos palju väiksem kui kompuutertomograafia või PET-uuringu puhul, ütleb dotsent Cheng.
Tüüpiline hammaste, rindkere või jäsemete röntgenülesvõte on äärmiselt madala kiirgusriskiga – umbes 1 miljonist, mis on ligikaudu samaväärne kiirgusega, millega looduslikest allikatest mõne päeva jooksul kokku puutuksite. Jah, me kõik puutume pidevalt kokku loodusliku taustakiirgusega maapinnast, õhust, ehitusmaterjalidest ja isegi kosmilistest kiirtest kosmosest.
Isegi kõrgemad kiirgustasemed kompuutertomograafiast või PET-uuringust kaasnevad vaid väikese vähiriskiga, jäädes vahemikku 1:10 000 kuni 1:1000. See on võrreldav mõneaastase loodusliku kiirgusega kokkupuutega. Parkway Radiology andmetel mõjutavad kogu kiirgusdoosi ka muud tegurid, näiteks pildistatav piirkond (näiteks ainult käsivars võrreldes kogu kehaga) ja pildistamise kestus.
KAS AASTAS TEHTAVATE SKANNEERIMISTE ARVUL ON PIIRANG?
Dotsent Chengi sõnul ei ole inimesel aastas tehtud uuringute maksimaalset arvu kindlaksmääratud. „Mõned keerulise või kiireloomulise haigusega patsiendid võivad lühikese aja jooksul läbida mitu pildiuuringut, teised aga võivad vajada vaid ühte või kahte uuringut aastate jooksul.“
Konkreetsele numbrile keskendumise asemel rõhutas ta, et patsientide jaoks on ülioluline teavitada oma arste, kas neil on hiljuti tehtud uuringuid. „Kui uuringud tehti polikliinikus või riiklikus haiglas, pääseb arst neile andmetele ligi riikliku tervishoiusüsteemi kaudu, vältides seeläbi topeltuuringuid ja planeerides vajadusel järelkontrolle,“ ütles dotsent Cheng.
Erakliinikutes või välismaal tehtud skaneeringud ei pruugi aga arsti kliinilistes dokumentides olla. Sellistel juhtudel rõhutas ta patsientide endi sellise teabe esitamise olulisust. „See võimaldab arstil edasiste meditsiiniliste pildistamisuuringute üle otsustamisel arvestada varasemate pildistamistulemustega,“ selgitas ta.
MIKS TELLIVAD ARSTID MÕNIKORD MITU TÜÜPI KUVATUSUURINGUID?
„On juhtumeid, kus üks skaneering ei anna täpse diagnoosi saamiseks piisavalt teavet,“ selgitas SATA CommHealthi vanem pearadioloog Betty Matthew.
„Erinevate pilditehnikate kooskasutamine võimaldab saada terviklikumat hindamist, tagades täpsed diagnoosid, tõhusad raviplaanid ja patsiendi seisundi põhjaliku jälgimise.“
Näiteks röntgenpilt suudab tuvastada õnnetusest tingitud luumurde, kuid see ei näita sisemist verejooksu ega elundikahjustusi – probleeme, mida KT- või MRI-uuring avastaks. Matthew toob lisanäiteid olukordadest, kus võib olla vaja teha mitu pildiuuringut:
Diagnoosi kinnitamineSellistel juhtudel nagu kopsuvähk võib rindkere röntgenülesvõte paljastada moodustise, kuid kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) annab selgema ja detailsema ülevaate. Insuldihaigetel saab kompuutertomograafiaga tuvastada ajuverejooksu, magnetresonantstomograafiaga aga hinnata ajukahjustuse ulatust.
Haiguse progresseerumise jälgimineKasvaja kasvu või vähi leviku jälgimiseks kasutatakse kuvamistehnikaid, nagu PET, KT ja MRI. Krooniliste haiguste, näiteks sclerosis multiplex'i korral on uute kahjustuste jälgimiseks vaja korduvaid MRI-uuringuid.
Infektsiooni või põletiku tuvastamineUltraheli, kompuutertomograafia või PET-uuringud aitavad tuvastada infektsiooni või põletiku allikat.
Kuidas erinevad skaneeringud võrreldavad?
Miks võidakse röntgenülesvõtte asemel määrata kompuutertomograafia? Kas mammogrammi kiirgustase on tavalise röntgenülesvõttega võrreldes kõrgem? Uurime erinevusi mõnede levinumate pildiuuringute vahel.
1. Kompuutertomograafia (KT-uuring)
Mis see on:
Kompuutertomograafia (KT) skaneeringud on sageli seotud suure rõngakujulise aparaadiga, mis kiirgab mitut röntgenikiirt. Need kiired töötavad koos, et luua siseorganitest kolmemõõtmelisi kujutisi, nagu selgitas dr Lee.
Millal seda kasutatakse:
Kompuutertomograafia annab väga detailseid pilte, mistõttu on see hindamatu väärtusega peaaegu kõigi siseorganite visualiseerimiseks. Tänu tehnoloogia arengule saavad patsiendid nüüd kogu keha skaneerimise teha vähem kui 20 sekundiga, sageli vaid ühe hinge kinnihoidmisega.
Kellele see ei sobi:
Kuna kompuutertomograafia nõuab märkimisväärset kiirgust, välditakse neid üldiselt lastel, rasedatel ja noortel täiskasvanutel, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Lisaks ei pruugi seda tüüpi uuring sobida astma, allergiate või neeruprobleemidega inimestele, kuna on vaja kontrastainet, mis võib potentsiaalselt reaktsiooni põhjustada. Steroidid võivad aga aidata nende patsientide riski vähendada ja vajadusel võidakse soovitada alternatiivset pildistamismeetodit.
2. Magnetresonantstomograafia (MRI)
Mis see on:
Erinevalt kompuutertomograafiast (KT) kasutatakse magnetresonantstomograafias (MRT) suurt silindrilist skannerit, milles patsiendid veedavad rohkem aega. MRT tekitab elektromagnetlaineid, mis loovad siseorganitest väga detailseid kolmemõõtmelisi kujutisi ning millel on kõigist pildistamistehnikatest kõrgeim lahutusvõime.
Millal seda kasutatakse:
MRI-d kasutatakse tavaliselt konkreetsetes olukordades, näiteks selgroo närvikompressiooni hindamiseks, väikeste kasvajate avastamiseks organites nagu maks või õrnade struktuuride, näiteks kuseteede ja sapijuhade uurimiseks.
Kellele see ei sobi:
MRI-uuringud ei ole ideaalsed patsientidele, kes kannatavad klaustrofoobia all või ei suuda pikka aega paigal püsida, kuna protseduur võib kesta 15 minutit kuni 30 minutit, olenevalt skaneeritavast piirkonnast. Lisaks ei pruugi metallist implantaatidega (nt südamestentide, klambrite või metallist võõrkehadega) patsiendid MRI-uuringuteks sobida protseduuri ajal kasutatava tugeva magnetvälja tõttu.
Eelised:
MRI ei hõlma kiirgust, mistõttu on see eelistatud valik noortele patsientidele ja rasedatele. Uuemad MRI kontrastained on väga ohutud isegi neeruprobleemidega inimestele.
3. Röntgen
Mis see on:
Röntgenikiirgus kasutab keha sisemiste struktuuride detailsete kujutiste loomiseks suure energiaga elektromagnetilist kiirgust. Vaatamata ioniseeriva kiirguse kasutamisele kontrollitakse röntgenikiirgusega kokkupuudet hoolikalt, et minimeerida riski.
Millal seda kasutatakse:
Röntgenikiirgust kasutatakse tavaliselt luumurdude, liigeste nihestuste, kopsuinfektsioonide, näiteks kopsupõletiku ja teatud kõhuõõnehaiguste diagnoosimiseks.
Kellele see ei sobi:
Kuigi röntgenülesvõtted on üldiselt ohutud igas vanuses inimestele, ei soovitata rasedatel neid teha, kuna kiirgus võib mõjutada loote arengut. Röntgenülesvõtteid määratakse aga ainult siis, kui uuringu potentsiaalne kasu kaalub üles riskid.
Kokkuvõttes on igal pilditehnikal oma unikaalsed omadused, eelised ja piirangud. Erinevat tüüpi skaneeringute ja nendega seotud riskide mõistmine aitab patsientidel teha teadlikke otsuseid ja tagada, et nad saavad kõige sobivamat ravi.
4. Ultraheli
Ülevaade:
Ultraheli seostatakse sageli imikute jälgimisega raseduse ajal ja see on mõistetav. Nagu Matthew selgitab: „See on ohutu ja mitteinvasiivne pilditehnika, mis ei hõlma kiirgust.“
Kiirguse asemel tugineb ultraheli kõrgsageduslike helilainete abil, et luua reaalajas pilte keha siseorganitest ja veresoontest. Nende piltide jäädvustamiseks kantakse nahale geeli ja liigutatakse väikest seadet üle uuritava piirkonna, näiteks kõhu või selja.
Millal seda kasutatakse:
Ultraheli kasutatakse sünnitusabis ja günekoloogias sageli loote arengu jälgimiseks. See on väärtuslik ka mitmesuguste meditsiiniliste seisundite hindamisel. „See sobib suurepäraselt pehmete kudede hindamiseks, raseduse jälgimiseks, kõhuorganite hindamiseks, sapikivide tuvastamiseks ja veresoonte verevoolu uurimiseks,“ märgib Matthew. Lisaks kasutatakse ultraheli juhendatud protseduuride, näiteks biopsiate jaoks.
Kes peaks seda vältima:
Ultrahelil on aga piirangud. See ei suuda luudesse tungida, seega ei suuda see teatud piirkondi visualiseerida. Samuti on sellel raskusi õhuga, mis tähendab, et see on vähem efektiivne selliste organite nagu mao või soolte uurimisel. Sügavamate kudede, näiteks kõhunäärme või aordi, hindamine võib samuti olla keeruline, eriti rasvunud patsientidel, kuna helilained nõrgenevad, kui need läbivad kehakude.
5. Mammogramm
Ülevaade:
Mammograafia on rinnanäärmete spetsiaalne röntgenülesvõte, mille eesmärk on tuvastada kõrvalekaldeid, sageli enne sümptomite ilmnemist. „See mängib olulist rolli ravitulemuste parandamisel, tuvastades probleemid varakult,“ ütleb Matthew.
Tegelik skaneerimine on kiire ja kestab tavaliselt vaid paar sekundit. Rinna optimaalseks pildistamiseks positsioneerimine võib aga võtta lisaks 5–10 minutit, olenevalt sellest, kui palju pilte on vaja teha. „Kuna selgete piltide saamiseks on vaja kokkusurumist, võivad patsiendid tunda ebamugavust,“ lisab dr Lee.
Millal seda kasutatakse:
Mammogramme ei kasutata mitte ainult rutiinseks sõeluuringuks, vaid ka selliste sümptomite uurimiseks nagu tükid või rinnavalu, et avastada võimalikke probleeme.
Kes peaks seda vältima:
Nagu dr Lee selgitab, ei soovitata mammogramme noorematele naistele tavaliselt enne, kui nad on jõudnud regulaarseks sõeluuringuks soovitatavasse ikka, kuna tegemist on kiirgusega.
6. Luutiheduse skaneerimine
Ülevaade:
Nagu dr Lee kirjeldab, on luutiheduse skaneering „spetsiifiline röntgenülesvõte, mida kasutatakse luude tugevuse hindamiseks“. Tavaliselt keskendutakse puusale või randmele ning skaneerimisprotsess võtab vaid paar minutit.
Millal seda kasutatakse:
Seda testi tehakse tavaliselt eakatele patsientidele, kellel on osteoporoosi risk. Dr Lee sõnul võib see aga olla vajalik ka noorematele patsientidele, kes võtavad luutihedust mõjutavaid ravimeid.
Kes peaks seda vältima:
Rasedad naised peaksid seda skaneerimist vältima kaasneva kiirguse tõttu. Lisaks ei pruugi sobida kandidaadid isikutele, kellel on hiljuti olnud suuri selgroooperatsioone või kellel on esinenud raskeid selgroo anomaaliaid, näiteks skolioos, kuna tulemused võivad olla ebatäpsed.
7. Positronemissioontomograafia (PET) skaneerimine
Ülevaade:
PET-uuring on täiustatud pilditehnika, mis võimaldab kogu keha skaneerida. „See hõlmab spetsiaalse radioaktiivse värvaine süstimist ja kui värvaine imendub erinevatesse organitesse, tuvastab skanner selle,“ selgitab dr Lee.
Protsess võtab umbes kaks kuni kolm tundi, sest värvaine vajab enne skaneerimist aega organitesse imendumiseks.
Millal seda kasutatakse:
PET-uuringuid kasutatakse peamiselt vähi avastamiseks ja selle leviku hindamiseks. Siiski võivad need aidata tuvastada ka nakkusallikaid.
Kes peaks seda vältima:
Kiirguse tõttu ei soovitata PET-uuringuid tavaliselt lastele ega rasedatele, soovitab dr Lee.
Teine tähelepanu vääriv teema on see, et patsiendi skaneerimisel on vaja süstida kontrastainet patsiendi kehasse. Ja seda tuleb saavutada akontrastaine injektor.LnkMedon tootja, mis on spetsialiseerunud kontrastaine süstalde tootmisele, arendamisele ja müügile. See asub Shenzhenis, Guangdongis, Hiinas. Ettevõttel on seni 6-aastane arenduskogemus ning LnkMedi teadus- ja arendusmeeskonna juhil on doktorikraad ja üle kümne aasta kogemust selles valdkonnas. Meie ettevõtte tooteprogrammid on kõik tema kirjutatud. Alates asutamisest on LnkMedi kontrastaine süstalde hulka kuuluvadKT ühe kontrastaine injektor,CT kahepealine injektor,MRI kontrastaine injektor,Angiograafia kõrgsurveinjektor, (ja ka süstlad ja voolikud, mis sobivad Medradi, Guerbeti, Nemoto, LF-i, Medtroni, Nemoto, Bracco, SINO ja Seacrowni kaubamärkidele) on haiglates hästi vastu võetud ning nii kodu- kui ka välismaal on müüdud üle 300 ühiku. LnkMed nõuab alati head kvaliteeti kui ainsa läbirääkimiskiibi klientide usalduse võitmiseks. See on kõige olulisem põhjus, miks meie kõrgsurve kontrastaine süstlaid turul tunnustatakse.
LnkMedi süstijate kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust meie meeskonnaga või saatke meile e-kiri sellel e-posti aadressil:info@lnk-med.com
Postituse aeg: 23. veebruar 2025
