Mis on kiirgus?

Kiirgus lainete või osakeste kujul on energia liik, mis kandub ühest kohast teise. Kiirgus on meie igapäevaelus tavaline nähtus, kusjuures kõige tuntumate allikate hulka kuuluvad päike, mikrolaineahjud ja autoraadiod. Kuigi suurem osa sellest kiirgusest ei kujuta endast ohtu meie tervisele, on mõned tüübid siiski olemas. Tavaliselt kaasnevad väiksemad kiirgusdoosid väiksema riskiga, kuid suuremad doosid võivad olla seotud suurenenud riskiga. Sõltuvalt konkreetsest kiirgusliigist on vaja erinevaid ettevaatusabinõusid, et kaitsta end ja keskkonda selle mõjude eest, kasutades samal ajal ära selle arvukalt rakendusi.

Milleks on kiirgus hea?

Tervis: Meditsiinilised protseduurid, näiteks mitmed vähiravi ja diagnostilised pildistamismeetodid, on osutunud kasulikuks tänu kiirguse rakendamisele.

Energia: Kiirgus on vahend elektri tootmiseks, sealhulgas päikese- ja tuumaenergia abil.

Keskkond ja kliimamuutused: Kiirgust saab potentsiaalselt kasutada reovee puhastamiseks ja kliimamuutuste mõjudele vastu pidavate taimeliikide aretamiseks.

Tööstus ja teadus: Kiirguspõhiste tuumatehnikate abil on teadlastel võimalik analüüsida ajaloolisi esemeid või luua täiustatud omadustega materjale, näiteks autotööstuses kasutatavaid.

Kiirguse tüübid
Mitteioniseeriv kiirgus
Mitteioniseeriv kiirgus viitab madalama energiatasemega kiirgusele, millel pole piisavalt energiat elektronide eraldamiseks aatomitelt või molekulidelt, olgu need siis elututes esemetes või elusorganismides. Sellest hoolimata võib selle energia panna molekulid vibreerima, tekitades soojust. Seda illustreerib mikrolaineahjude tööpõhimõte.

Enamikul inimestel ei ole mitteioniseeriva kiirgusega seotud terviseprobleemide ohtu. Sellegipoolest võivad inimesed, kes puutuvad sageli kokku teatud mitteioniseeriva kiirguse allikatega, vajada spetsiifilisi ettevaatusabinõusid, et kaitsta end võimalike mõjude, näiteks kuumuse tekkimise eest.

Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus on kiirguse liik, mille energia on selline, et see võib aatomitelt või molekulidelt elektrone eraldada, mis põhjustab aine, sealhulgas elusorganismidega suhtlemisel muutusi aatomi tasandil. Selliste muutustega kaasneb tavaliselt ioonide (elektriliselt laetud aatomite või molekulide) teke – sellest ka termin „ioniseeriv“ kiirgus.
Kõrgendatud tasemel võib ioniseeriv kiirgus kahjustada inimkeha rakke või organeid ning rasketel juhtudel võib see lõppeda surmaga. Õigesti ja nõuetekohaste kaitsemeetmetega kasutamisel pakub see kiirgusvorm aga arvukalt eeliseid, sealhulgas selle rakendamist energia tootmisel, tööstusprotsessides, teadusuuringutes ning mitmesuguste haiguste, sealhulgas vähi diagnoosimisel ja ravis.