Mis on kiirgus?

Kiirgus lainete või osakeste kujul on teatud tüüpi energia, mis kandub ühest kohast teise. Kiirgusega kokkupuude on meie igapäevaelus tavaline nähtus, kusjuures kiirgusallikad, nagu päike, mikrolaineahjud ja autoraadiod, on ühed tuntuimad. Kuigi suurem osa sellest kiirgusest ei kujuta ohtu meie tervisele, on mõned liigid seda ohustavad. Tavaliselt kaasnevad väiksemate kiirgusdoosidega väiksemad riskid, kuid suuremaid doose võib seostada suurenenud riskidega. Olenevalt konkreetsest kiirgustüübist on enda ja keskkonna kaitsmiseks selle mõjude eest vaja erinevaid ettevaatusabinõusid, kasutades samal ajal ära selle arvukaid rakendusi.

Milleks on kiirgus kasulik?

Tervis: meditsiinilised protseduurid, nagu mitmed vähiravi ja diagnostilised kuvamismeetodid, on kiirguse kasutamise tõttu osutunud kasulikuks.

Energia: kiirgust kasutatakse elektrienergia tootmiseks, sealhulgas päikese- ja tuumaenergia kasutamise kaudu.

Keskkond ja kliimamuutused: kiirgust saab kasutada reovee puhastamiseks ja taimetüvede arendamiseks, mis taluvad kliimamuutuste mõjusid.

Tööstus ja teadus: kasutades kiirgusel põhinevaid tuumatehnoloogiaid, on teadlastel võimalik analüüsida ajaloolisi esemeid või luua täiustatud omadustega materjale, näiteks neid, mida kasutatakse autotööstuses.

Kiirguse tüübid
Mitteioniseeriv kiirgus
Mitteioniseeriv kiirgus viitab madalama energiatasemega kiirgusele, millel ei ole piisavalt energiat elektronide eemaldamiseks aatomitelt või molekulidelt, olgu need siis elututes objektides või elusorganismides. Sellegipoolest võib selle energia panna molekulid vibreerima, tekitades soojust. Seda ilmestab mikrolaineahjude tööpõhimõte.

Enamikku inimesi ei ohusta mitteioniseerivast kiirgusest tulenevad terviseprobleemid. Sellegipoolest võivad inimesed, kes puutuvad sageli kokku teatud mitteioniseeriva kiirguse allikatega, vajada spetsiaalseid ettevaatusabinõusid, et kaitsta end võimalike mõjude, näiteks soojuse tekitamise eest.

Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus on sellise energiaga kiirguse liik, mis võib eraldada aatomitelt või molekulidelt elektrone, mis põhjustab ainega, sealhulgas elusorganismidega suheldes muutusi aatomitasandil. Sellised muutused hõlmavad tavaliselt ioonide (elektriliselt laetud aatomite või molekulide) tootmist – siit ka mõiste "ioniseeriv" ​​kiirgus.
Kõrgendatud tasemel võib ioniseeriv kiirgus kahjustada inimkeha rakke või elundeid ning rasketel juhtudel võib see lõppeda surmaga. Asjakohase kasutamise ja nõuetekohaste kaitsemeetmetega pakub see kiirguse vorm aga mitmeid eeliseid, sealhulgas selle rakendamine energia tootmisel, tööstusprotsessides, teadusuuringutes ning erinevate haiguste, sealhulgas vähi diagnoosimisel ja ravil.